Rahavahetus

896
Praeguse Ungari territooriumi asustasid rahvaste rändamise ajal kõigepealt keldid, seejärel Rooma impeeriumi elanikud, samuti hunnid ning muud hõimud. 9.sajandi lõpus ületasid madjarite hõimud, hõimuvanemate ja vürst Árbádi juhtimisel, kuue-seitsme mäekuru kaudu Karpaadid, et asuda elama Karpaatide vahelisele territooriumile. Árpád dünastia valitses kuni 1301.aastani.

1000
Stefan (István) kroonitakse Esztergom -is esimeseks kristlikuks kuningaks. Piiskop Gellért tahab paganlikke ungarlasi ristida, kuid hukkub märtrina nende ohvrina.

1241
Mongolid tungivad Ungarisse, kuid ei jää sinna pidama vaid jätavad selle pärast hävitamist maha. Kuningas Béla IV hakkab riiki uuesti üles ehitama ning kutsub Ungarisse teistelt maadelt ümberasujaid. Pärast Árpád dünastia viimase kuninga surma algab võitlus trooni eest, kuni see läheb lõpuks Anjou suguvõsa kätte. 14. sajandiks kujuneb Ungari suurriigiks, mille koosseisus on Horvaatia, Slavoonia, Dalmaatsia, Banateta, Galiitsia ja mõni aeg ka Poola.

1456
János Hunyadi alistab türklased praeguse Belgradi juures. Tema poeg Matyas saab renessansiajastu üheks võimukamaks kuningaks. Tema teine abikaasa- Napoli Beatrice - toob Ungarisse itaalia kultuuri tugeva mõju.

1526
Kaotus türklastele Mohácsi all, Ungari kuninga armee hävitatakse. 1541.a. vallutavad  türklased vallutavad Buda. Lääne-Ungari läheb Austria võimu alla, Buda ja Kesk-Ungari türklaste kätte, Transilvaaniast saab türklastest rippuv proviants. Riigi areng seiskub, metsistunud tasandikud muutuvad tühermaaks -puszta -ks.

1699
Karlowitzi rahu tingimuste kohaselt pidid türklased osa vallutatud Ungari territooriumist tagasi andma, samuti läks Transilvaania Habsburgide valdusse. Sakslased, slovakid, serbid ja rumeenlased asusid elama ungarlaste poolt maha jäetud aladele. Riigivalitsemises tugevnesid saksastamispüüded, see ilmnes ka kultuuri- ja hariduselus. 1825.-1848.a. István Széchenyivalitsusajal teostatud reformide ajal hakkas Ungari ühiskond hoogsalt arenema, mida soodustasid ka kuninga head suhted Inglismaaga.

1848
Vene tsaaririigi kaasabil surutakse Habsburgide-vastane mäss maha. Luuletaja Sandor Petõfi jääb 1849.a. toimunud Segesvár lahingus teadmata kadunuks, ülestõusu juhtidele määratakse surmanuhtlus, osa läheb maapakku. 1867. aastal saavutatakse kompromiss Austria impeeriumiga, 19.sajandi lõpus iseloomustab Ungarit majanduslik õitseng. 1896.a. tähistatakse Ungari 1000-aastast juubelit suure hiilgusega.

1920
Esimesest maailmasõjast võtab Ungari osa Keskriikide poolel, Trianoni lepingute tagajärel jääb 2/3 elanikest väljaspoole Ungari uusi riigipiire. 20.-30.-ndatel on Ungari eesotsas admiral Horthy, kes hakkab ajama üha Saksa-meelsemat poliitikat. Teises maailmasõjas sõdib Ungari Saksamaa poolel, kuid Saksa väed okupeerivad hiljem riigi. Pärast raskeid lahinguid langeb Budapest 1945.a. Punaarmee kätte, lahingute käigus jääb teadmata kadunuks Raoul Wallenberg.

1948
Kommunistlik rezhiim kõrvaldab sotsiaaldemokraadid riigivalitsemisest, nii nagu teisteski Ida-Euroopa riikideski, valdavad Ungaris stalinistlik väagivald - toimub majanduse riigistamine, vägivaldne kolhooside moodustamine, kultuurielus sunnitakse peale nn. sotsialistliku realismi loomemeetodit, Ungari Kommunistlikus Parteis viiakse läbi puhastused, riigi poliitikat kontrollitakse Moskvast.
Pärast Stalini surma 1953.aastal saab Rákosi asemel Ungari valitsusjuhiks Imre Nagy, kuid 1955.a õnnestub Rákosi'l võimu juurde tagasi pöörduda.

1956
23.oktoobril lähevad Poola reformikommunistide toetuseks toimunud Budapesti demonstratsioonid üle rahvaülestõusuks. Imre Nagy saab jälle peaministriks. Demonstrandid tõmbuvad algul tagasi, kuid 4.novembril tullakse uuesti tänavatele. 200 000 ungarlast lähevad maapakku. Uueks parteiliidriks saab Kádár, pärast 1958. aasta kinnist kohtuprotsessi Imre Nagy tagandatakse. Kádár'iesimestel valitsemisaastatel surutakse opositsiooni julmalt maha, kuid 70.-ndate aastateks kujuneb Ungarist "regiooni kõige meeldivam paik". 1988.a. majanduslik surutis päädib kõrge inflatsiooniga, mis toob omakorda kaasa suure tööpuuduse. Kõigele lisaks on Ungaril teiste Ida-Euroopa riikide seas kõige suurem välisvõlg, mis sunnib Kadari lõpuks tagasi astuma.

1989
Opositsiooniparteidele antakse tegevusluba. 23.oktoobril nimetatakse Ungari Rahvavabariik ümber Ungari Vabariigiks, avatakse piirid Austriaga, Ungaris olevatele Ida-Saksamaa turistidele antakse luba Läände sõiduks. Igal pool kommunistliku Ida-Euroopa riikides algavad ajaloolised ümberkorraldused, mis päädivad riigikorra muutumisega.

1990
1990. aastal toimuvad esimesed sõltumatud valimised pärast 1945.aastat. Valimistel saab võidu Demokraatlik foorum (MDF), peaministriks saab József Antall.

1992
Ungarist saab Euroopa Liidu assotsieerunud liige.

1994 
1994. aastal moodustavad reformikommunistid valitsuskoalisatsiooni Vabade demokraatidega, peaministriks saab Gyula Horn.

1998
Pärast 1998. aasta parlamendivalimis saab peaministriks Viktor Orbán, valitsuskoalisatsiooni moodustavad Fidesz/MPP, Väiketootjate partei ja MDF. Euroopa Liit alustab Ungariga ühinemisläbirääkimisi.

1999
1997.a. toimub rahvahääletus NATO-ga ühinemise kohta. Ühinemise poolt hääletab 85% hääletanutest, 12.märtsil saab Ungari NATO liikmesriigiks.

2000
Ungari tähistab riigi eksisteerimise 1000.-aastast juubelit.

2002 
2002. aasta parlamendivalimistel tulevad võimule sotsialistid (MSZP) ning liberaalid (SZDSZ). Peaminister Péter Medgyessy astub ennetähtaegselt ametist tagasi, uueks peaministriks saab Ferenc Gyurcsány.

2004
1. mail saab Ungarist Euroopa Liidu liikmesriik.

 

Teiste rahvastega võrreldes võib ungarlasi pidada Euroopa uustulnukateks, ungarlastel on hoopis teistsugune ajalooline minevik. Ungarlased on oma kodumaal - Doonau ja Tisza vahele jäävas Karpaatide basseinis - elanud alates 9.sajandi lõpust.
Madjareid peibutasid Karpaatide basseini elama asuma ulukiterikkad metsamassiivid, kalarikkad jõed ning viljakad maad. Kuid sellist ülisoodsat elupaika ihkasid endale ka teised rahvad, seepärast pidid madjarid pidevalt sissetungijatega võitlema. Sagedased sõjad on Ungarit ja ungarlasi oluliselt mõjutanud - nii üksikute inimeste elukäikude, kui ka rahvusliku mentaliteedi kaudu.

 

Praegune Ungari territoorium on olnud asustatud juba ammustest aegadest saadik. Budapestis asuvas Ajaloomuuseumis (Nemzeti múzeum) võib tutvuda 500 000 aasta vanuste arheoloogiliste leidudega. Umbes 8000. a. e.Kr.s. ilmusid praeguse Ungari territooriumile selle esimesed asukad. 3.saj. p.Kr.s. saabusid siinsetele aladele keldi-illüüria hõimud, asudes elama Gellért'i mäele, kus praegu asub Budapesti linn.

Kuni esimeste sajanditeni olid siinsed piirkonnad Lääne-Euroopa kultuuriareaalist praktiliselt ära lõigatud. Alles Rooma impeeriumi piiride lainemine põhja poole - kuni Doonau jõeni - viis madjarid kontakti Rooma impeeriumi sõduritega. Umbes 20 000 rooma sõdurit jäid paikseks piki Doonau kallast rajatud asundustesse, mis jäid geograafiliselt praeguste Viini ja Budapesti vahele.
Sõjaliselt kõige tähtsaim Aquincum garnison kujunes hiljem Rooma impeeriumi koosseisu kuulunud Pannoonia provintsi pealinnaks. Budapesti põhjaosas (Obuda) asuvad arheoloogilised väljakaevamiste tulemustena on meieni jõudnud Aquincum'i kunagise hiilguse jäänused- amfiteatri, basseini ja akvedukti varemed

 

4. sajandil jätsid roomlased Pannoonia territooriumi maha, kohe olid paigas ka uued sissetungijad - vandaalid. 430.a. tulid hunnide hõimud üle Doonau jõe, pärast Attila surma 453.aastal läksid siinsed alad uute rändrahvaste - idagootide, gepiidide ja lngobardide kätte, seda kuni avaaride sissetungimiseni, kes võimutsesid siin kuni 8.sajandi alguseni.

 

Madjarid pärinevad seitsme hõimust, kes asusid Ungari territooriumile elama 896.aastal. Madjarite esivanemad - ugri hõimud - saabusid Uuralitest praeguse Ungari territooriumile Suure rahvasterändamise perioodil. Hõimu endanimeks oli madjarid, tasapisi läks see nimi üle nii riigile, kui kõneldavale keelele. Mitte kõik hõimud ei jäänud siia paikselt elama, vaid osa rändas edasi praeguse Eesti ja Soome aladele.
Madjarite esimene teadaolev valitseja Árpád asutas omanimelise dünastia, mis kestis rohkem, kui kolme sajandi kestel, pannes aluse Ungari riiklusele. Árpád pojapojapoeg István (Stefan) läks ristiusku ning 1000.a. jõulude ajal krooniti ta Esztergom linnas Ungari esimeseks kuningaks. Linn kujunes Ungari esimeseks poliitiliseks ja usuliseks keskuseks, 1222.a. võeti siin vastu Ungari esimene konstitutsioon - Kuldbulla, mis sätestas nii aadlike, kui ka lihtrahva õigusi.

 

1241.-1242.a. tungis Batu-khaan mongoli-tatari sõjaväega Ungarisse, hävitades oma teel linnad ja külad. Khaani ootamatu surm päästis ungarlased hävingust. Tatarlased tõmbusid tagasi ning kuningas Béla IV hakkas riiki uuesti üles ehitama. Ta laskis õukonna üle viia Budasse ning käskis sinna ehitada uue kuningalossi, mida ümbritsesid võimsad kindlusemüürid.

 

Kui Árpád dünastia välja suri, siis esitas Prantsusmaa Anjou suguvõsa esindaja Charles Robert1301.aastal nõude troonipärimise suhtes. Ta ise ning tema järeltulijad valitsesid kolme põvkonna kestel poliitiliselt ja majanduslikult stabiilset riiki. Anjou dünastia ajal olid Ungaril kaubanduslikud suhted kõikide Euroopa riikidega, Ungari ise oli paljude sissesõitjate sihtpunktiks. sse endasse saabus teistest riikidest pärit sissesõitjaid.
15. sajandi alguses vallutati Ungari (nagu ka muu kristlik Euroopa) Ottomani impeeriumi vägede poolt, kuid 1456. aastal saavutas János Hunyadi Belgradi all türklaste üle võidu.
Terve Euroopa võis jälla rahulikumalt hingata ning paavst Calixtus III andis käsu, et kogu Euroopas hakataks iga päev kell 12.00 Janos Hunyadi võidu auks kirikukelli lööma.
Pärast Hunyadi surma läheb troon tema pojale Matyas Corvinus'ele, kelle valitsusaega peetakse 32-aastaseks kuldajaks, mida iseloomustas riigi ja kultuuri õitseng. Ungari kujunes üheks renessansikultuur keskuseks, jõudsalt arenesid samuti Ungari kaubanduslikud suhted. Buda mägedes asuv Matyase loss ning Visegrád olid tuntud üle terve Euroopa.

 

Matyasel ei olnud seaduslikku troonipärijat, seetõttu algasid pärast tema surma troonirahutused. Türklased kasutasid Ungari sisevastuolusid ära, pealegi ei olnud Ungari valitsejaks enam legendaarne Janosz  Hunyadi, kes oleks suutnud vaenlasele vastu hakata.
1526. aastal lõi Türgi sultn Suleiman Mohacsi all puruks poole kuningas Lajos II sõjaväest. Sellest sai Ungari ajaloo üks süngemaid aastaid.

 

Naaberriigis valitsenud Habsburgide dünastia kartis, et Austria võib saada türklaste järgmiseks rünnakuobjektiks, seepärast kuulutas Austria keiser enda Ungari valitsejaks, loomaks Ungarist Austria ja Türgi vahelist puhvertsooni.
Ungari kaotas oma sõltumatuse, kolm päeva laastasid vallutajad kunagist Euroopa hiilgavaimat riiki - põhja - ja lääneosa läksid Habsburgide dünastia valdusse, Transilvaania oli nominaalselt sõltumatu, kuid tegelikult peremehetsesid seal türklased, ka Ungari keskosa läks tervenisti türklaste kätte. 150 aastat kestnud okupatsioon tähendas tagasikäiku nii kultuurile, kui ka majandusele - türklaste valitsemist meenutavad ainult mõned moeed ja basseinid. 17. sajandi lõpus ühendasid kristlikud Euroopa riigid oma sõjajõud türklaste-islamistide vastu. Kui 1686.a sai Ungari pärast mitmeid lahinguid jälle vabaks, siis oli ta täiesti varemetes.

 

Austria keisrite võim laienes kogu Ungari üle, kuid need polnud türgi paaidest paremad. Kaheksa aasta jooksul kestis madjarite vabadusvõitlus oma sõltumatuse taastamise eest, mida 18.sajandi alguses juhtis Transilvaania vürst Ferenc II Rákóczi. Kahjuks ei toonud madjarite vabadusvõitlus kaasa täielikku sõltumatust. Kodurahu jäi kestma pea 100 aastaks, Habsburgide impeeriumi provintsina elas Ungari üle majandusliku õitsengu. Pesti linn kujunes üheks tähtsamaks rahvusvaheliseks kaubanduskeskuseks, Buda sai tagasi oma kunagise tähtsuse riigi halduskeskusena.

Rahva jaoks ei olnud neist edusammudest küll suurt kasu, sest rikkad said veel rikkamaks, vaesed jäid veel vaesemaks. Austria ülemvõimuga kaasnes ka rahvusliku identiteedi tasalülitamine. 19.sajandi keskpaiku alustasid madjarid järjekordset vabadusvõitlust. 1848.aasta ülestõusu juhtisid radikaalsed noored intellektuaalid ja ülikoolide üliõpilased, kes moodustasid ajutise valitsuse. Ungarlaste joovastus vabadusest ei kestnud kaua - Vene tsaari abiga surus Austria keiser ülestõusu julmalt maha. Austria võimud lasid mitmed ülestõusu juhid hukata, paljud põgenesid maapakku, ungarlaste seas võttis võimust aastatepikkusene masendus.

Kuid kõik polnud veel sugugi kaotatud. 1867.a. saavutasid madjarid Habsburgide dünastiaga rahuldava kompromissi, mis päädis madjarite omavalitsuse moodustamisega, kuigi tähtsamad riigiasutused jäid endiselt ühisteks. Viiskümmend aastat kestnud kaksikmonarhiat peavad madjarid ise "rõõmsaks ajastuks". Tööstus arenes jõudsalt, hakati rajama raudteevõrku, 1873.a. ühendati Buda, Obuda (vana Buda) ja Pest üheks Budapesti linnaks. Budapestist kujunes aja jooksul maailmaalinn oma metroo, laiade bulvarite, kuningalossi ja rikkaliku kultuurieluga.

 

 

SÕJAD JA VASTUHAKUD
Esimesest maailmasõjast võttis Ungari osa kaotajate poolel, Austria-Ungari impeeriumi koosseisus, tuhanded ungarlased jätsid oma elud lahingutandritele.
1918. aasta oktoobris toimunud kodanlik-demokraatliku revolutsiooni tulemusena loobus viimane Habsburgide dünastia keiser Ungari kuningatroonist. Reformaatorid ühinesid vastasutatud kommunistliku parteiga, kuid nende poolt teostatud järsud ümberkorraldused tekitasid rahulolematuse, mis päädis admiral Horthy võimuletulekuga.

 

1920.aasta Trianoni rahulepingu kohaselt pidi Ungari loobuma 2/3 oma territooriumist, elanike arv vähenes 18,2 miljonilt 7,6 miljonini, pea 3,5 miljonit etnilist ungarlast muutusid üleöö naaberriikide kodanikeks. Rasketel 20.-ndatel ja 30.-ndatel hoidis admiral Horthy riigiohje omas käes just siis, kui laastatud ja hävitatud elanike seas võttis võimust kibestumus pealesunnitud rahulepingu tingimuste pärast.

 

Kui 1933.a. tuli Saksamaal võimule Hitler, siis tõi see Ungari jaoks kaasa Saksa investeeringute mahutamise Ungari tööstusesse ning avas ungari põllumajandustoodetele juurdepääsu Saksamaa turule. 1940.a. andis Ungari valitsus Saksa vägedele loa riigist läbiminekuks, vastutasuks sai Ungari tagasi Trianoni rahulepinguga kaotatud alad. Kahjuks oli see vaid minek vihma käest räästa alla - paljud ungarlased hukkusid Saksa vägede koosseisus sõdidesTeise maailmasõja lahingutandritel liitlasvägede vastu. 1944.a. lootis admiral Horthy Ungari neutraliteedi väljakuulutamisega sõjast väljuda, kuid Saksa armee vastas sellele riigi okupeerimisega. surma.

 

1944.a. juulis lähenesid Punaarmee väed Budapestile, linna hakati üha intensiivsemalt pommitama, seetõttu oli Ungari riigihoidja, admiral Horthy alustanud riigi kapituleerumist puudutavaid kõnelusi nii lääneliitlaste kui ka Punaarmeega. Kui Saksa luure sellest teada sai, siis okupeeriti Ungari Saksa vägede poolt. Ungarit hakkas valitsema Saksa vägedest rippuv valitsus. Brutaalne reziim saatis juute koonduslaagritesse, samamoodi tapeti hulgaliselt ungarlasi endid. Nii sõdis Ungari Teise maailmasõja lõpuni liitlasvägede vastu. Kui Punaarmee 1945.a. veebruaris Budapesti vallutas, siis oli kolm neljandikku linnast ahervaremetes. Kokku sai Teises maailmasõjas surma üle 500 000 ungarlase. Rootsi saatkonna esimene sekretär Raoul Wallenberg päästis surmast tuhandei juute, andes neile Rootsi kaitsepasse ning otsides põlevas Budapestis tühje "Rootsi majasid". 1945.a. jaanuaris jäi ta teadmata kadunuks.

Wallenbergi perekond ning toonane USA Budapesti saadik avasid 1987.a. Imre Varga poolt loodud R.Wallenbergi mälestusmärgi.

 

1946. aastal vastu võetud konstitutsiooniga kuulutati Ungari vabariigiks. Pärast sõltumatuid valimisi tekkinud lootusesäde kustus kiiresti - kommunistid haarasid võimu enda kätte ning 1949.a. võeti vastu uus konstitutsioon, millega Ungari kuulutati rahvavabariigiks. Kommunistide esimestel valitsemisaastatel polnud elu natside omast sugugi parem. Stalinist Rákosi lasi parteikorralduste elluviimise tagamiseks moodustada salapolitsei (ÁVO).

 

Pärast kaheksa aastat kestnud julmusi sai rahval sellest villand: 23.oktoobril 1956.aastal kogunesid demonstrandid parlamendi juurde, esitamaks oma kommunistlikule valitsusele oma nõudmisi. Üliõpilasi ja töölisi võeti vastu kuulirahega. Protestid kasvasid üles rahvaülestõusuks, mõne päeva jooksul moodustati Imre Nagy juhtimisel uus ajutine valitsus, võttes vastu otsuse Varssavi paktist väljaastumise kohta. Nõukogude Liit reageeris sellele välkkiirelt, 4.novembril 1956.a. tungisid Punaarmee väeosad Budapesti ning õige varsti suruti madjarite vastupanu julmalt maha.
Tapeti üle 2000 inimese, umbes 200 000 ungarlast põgenes välismaale, Imre Nagy-le mõisteti 1958.a. kohtuotsusega surmanuhtlus. Pea 10 000 põgenikku saabus ka Rootsi Kuningriiki.

 

Nõukogude Liit tõstis uueks parteijuhiks János Kádári. Esimestel aastatel oli uus reziim ääretult repressiivne, 1960.-ndate aastate keskpaiku muutus kommunistlik reziim liberaalsemaks. Ungari läks tasapisi vabamajanduse põhimõtetele, elanikele anti õigus pere-ettevõtete asutamiseks ning lääneriikides puhkuseveetmiseks. Kuigi "guljaikommunisms" ei saavutanud kunagi lääneriikidega võrreldavat elatustaset, seati seda teistele Idabloki riikidele eeskujuks.

 

Niipea, kui Moskvast hakkasid puhuma perestrojka- tuuled, oli Kadar sunnitud 1988.a. tagasi astuma, aasta hiljem alustasid oma tegevust esimesed opositsiooniparteid.1989. aastal võeti maha Ungarit ja Austriat lahutanud okastraat, Ungarist sai seega esimene Idabloki riik, mis raudse eesriide tagant vabadusse murdis. 1990.a. toimusid esimesed vabad valimised 43 aasta jooksul ning Ungari kuulutati jällegi vabariigiks.
1999. aastal ühines Ungari NATO-ga ja 2004.a. Euroopa Liiduga.

 

Kommunismit kapitalismile ülemine pole olnud kerge, sellega seotud tagasilööke on pidanud üle elama kõik Idabloki riigid. Teiste idabloki riikide seas on Ungari saanud suurema osa lääneriikide investeeringutest (Rootsi Kuningriik on investeeringute mahu poolest neljandal kohal). Seetõttu on Ungari majandus hoogsalt arenenud, aidates Ungarit muuta selliseks, nagu see täna välja näeb - kõik see annab lootust, et Ungarit ootab helge tulevik.