Rahavahetus

Ungari on aastasadade jooksul olnud võõraste vallutajate tallermaaks, sõjad on madjareid vintsutanud kümnete aastate jooksul, rääkimata välisvallutajate võimu all oldud aastatest. Seepärast suhtuvad ungarlased neisse kultuurimälestusmärkidesse, mis sajandite katsumustele vastu pidanud, ääretu hoolega.

UNESCO maailmapärandi nimistusse on kantud 125 riigis asuvad 730 erinevat arhitektuurimälestusmärki ja inimkonna ajaloo jaoks unikaalset piirkonda.

Praegu on Ungarist UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Budapesti südalinn, arhailine Hollókõ küla, Aggteleki karstikoopad, Pannonhalma klooster, Hortobágyi pustamaastik, Pécsi toomkiriku varakristlikud katakombid, Fertõ kultuurmaastik ja kuulus Tokaji veinipiirkond.

 

Buda vanalinn koos lossimäega, Doonau kaldapealsed Budapestis (1987) ja Andrássy avenüü ning selle ümbrus (2002)

arhailine Hollókõ küla ja selle ümbrus (1987)

Aggteleki karstikoopad ja nende ümbrus (1995)

Benediktiinide klooster Pannonhalma ning selle ümbrus (1996)

Hortobágyi pustamaastik Hortobágy rahvuspargis (1999)

Pécsi toomkiriku varakristlikud katakombid (2000)

Fertõ järve ümbruse kultuurmaastik (2001)

Tokaj veinipiirkond (2002)

 

 

Budapesti kõige maalilisem ja rahulik piirkond, see on ka ainuke linnaosa, mis annab meile ettekujutuse keskaegsest linnast.

Pikk ja kitsas lame mägi koosneb kahest osast. Suuremas osas asub loss, mis oli sajandite kestel Ungari kuningate residentsiks. Praegune loss annab lossimäele domineeriva silueti. Kuningalossis asub Rahvuslik Kunstigalerii, kus võib tutvuda ungari maalikunstnike loominguga, samuti Linnamuuseum ja Rahvusraamatukogu.

 

Ülesse, põhja poole, jääb sikk-sakiliste tänavasoppidega linnaosa, mille tänavaid ääritsevad madala hoonestusega kaunid ehitised, restoranid, kohvikud ja muuseumid. Üle kõige kõrgub gooti stiilis Matyase kiriku tornikiiver. Kiriku katus on valmistatud erivärvilistest grantiitplaatidest, mis moodustavad omapärase geomeetrilise mustri. Selles kirikus krooniti enamus Ungari kuningatest, seal hulgas ka keiser Franz Joseph (1867) Ferencz Liszti Kroonimessa helide saatel.

Kiriku taga asub Budapesti kõige rohkem fotografeerituim mälestusmärk - Kaluribastion, mis on rajatud idamaistest muinasjuttudest omaste tornide, võlvkaarte ja terrassidega.

 

Lossimäelt avaneb ümbrusele imekaunis vaade - siit võib näha Pesti linnaosa, Budapesti veelinnakut, Doonau hõbedaselt sillerdavaid voogusid, mille krooniks on üheksa kaunist silda.

on Budapesti ilusaim avenüü, see on rajatud Champs-Élysées eeskuju kohaselt, väljendades 19.sajandi lõpu linnakujunduse hulljulgeid ideid. Muljetavaldav pärnaallee kulgeb nagu roheline tunnel 2,5 kilomeetri pikkuselt südalinnast Linnapargini (Városliget). Tänu omapärasele arhitektuurilisele lahendusele püsib avenüül alati rõõmsalt lahe ja vaba atmosfäär.

Budapesti külalistele soovitame sõita armantselt vanamoodsa kollase metroorongiga, mis kurseerib avenüü alt läbimineval Milleeniumi metrooliinil M1. Võite teha ühe huvitava jalutuskäigu piki Andrassy avenüüd ning imetleda mosaiikide, skulptuuride, purskkaevudega, sammastega ning friisidega ehitud pompoosseid Budapesti elumajasid, mille arhitektuuriline stiil järgib harmoonilisi proportsioone.

 

Tänapäeval on avenüüst kujunenud Budapesti tähtsaim kultuuritänav - piki avenüüd või selle vahetus läheduses asuvad Budapesti Ooperimaja, Muusikaakadeemia, Liszti muuseum, Idamaade muuseum, mitmed teatrid.

Avenüü lõppeb Kangelaste väljakuga  (Hõsök tere), mille taga avaneb Teie silmade ette Linnapark oma hurmavas roheluses. Kangelaste väljak on väga muljetavaldav vaatamisväärsus, siin asuvad Milleeniumi mälestusmärk ning kaks skulptuuri moodustavad omapärase kaare, mis toob külastajateni Ungari ajaloo tähtsamad sõlmpunktid.

 

 

Arhailine Hollókõ muuseum-küla asub Ungari põhjaosas, jäädes Budapestist umbes 10 kilomeetri kaugusele. Hollókõ muuseum-küla on mägede poolt justkui oma haardesse võetud, küla ise on säilitanud oma 14.sajandist pärit ilme. Küla keskel asuvad 58 toredat majakest ning väike lubjakrohviga üle tõmmatud kaunis kirik. Kiriku välisilme on püsinud muutumatuna alates 1909.a., kui see pärast tulekahju uuesti üles ehitati.
Peatänaval paiknevad muuseumid tutvustavad 19.sajandi elu-olu: Postimuuseumis võib näha toonaste postimeeste rõivastust, kudumisvabrikus on välja pandud vanad kudumisriistad, Bükkrahvusparki tutvustav väljapanek tutvustab külalisi rikkaliku mineraalide, kivististe ja arheoloogiliste leidude kollektsiooniga. Külamuuseum toob Teieni kolme põlvkonna elu-olu.

 

Paarsada meetrit külast kõrgemale jäävad keskaegsed romantilised lossivaremed ja nn. "Pandikivi", millest küla on oma nime saanud. Siit avaneb uhke vaade ümbritsevale maastikule, taamal võib näha isegi Slovakkia territooriumil olevaid mäeahelikke. Neile, kes soovivad ennast looduse rüpes välja puhata, pakutakse muuseum-külas suvemaja üürimise võimalust.

BENEDIKTIINIDE KLOOSTER PANNONHALMA NING SELLE ÜMBRUS

Benediktiinide klooster Pannonhalma on juba üle tuhande asunud "Szent-Márton mäel. "

Kloostri territooriumil asuv gooti stiilis basiilika pärineb 13.sajandist, kiriku sisemuses võib näha omapärast võlvistikku. Kabelihoone on ehitatud 1001.aastal, siin võib näha punasest marmorist valmistatud nn. Porta Speciosa, mida ehivad suurepärased renessansi stiilis puulõiked, samuti ainukese Ungaris säilinud maa-aluse ristikäigu võlvkaart. Kloostri raamatukogus säilitatakse haruldane mündi- ja maalikogu, samuti 360 000 kõitest koosnev trükiste kollektsioon. Mitmed trükised on vanimad ungarikeelsed kirjalikud allikad.

 

Pannonhalma aastatepikkuseks traditsiooniks on teadmiste talletamine ning edasiandmine, seda tava jätkatakse 19.sajandi alguses asutatud gümnaasiumis.

 

 

Aggteleki rahvuspark ning selle territooriumil asuvad Baradla stalaktiidi-stalagmiidikoopad jäävad Põhja-Ungari ja Slovakkia piiri lähedusse. 700-900 meetri kõrgusel asuval karstialal asuvad Euroopa suurimad - Baradla stalaktiidi-stalagmiidikoopad. Selles trollide maa-alust riiki meenutavas maailmas voolavad maa-alused jõed, koopasaalides võib näha imepäraste vormidega stalaktiite ja stalagmiite. Ungari territooriumile jäävad koopad on ühtekokku 17 kilomeetrit pikad, kuid koobastik laieneb veel 8 kilomeetri pikkusena Slovakkia territooriumile.

 

Giidi saatel toimuvad ekskursioonid algavad ühest kolmest kõrvutiasetsevast koopasissekäigust.Jósvafõ ja Vörös-tó koobastes võib elektrivalgustuse paistel ja juba sisse käidud radadel teha lühiajalisema ekskursiooni. Aggtelek sissekäigust viib tee kuni päris kaugel asuvatesse koopakäikudesse, kus edasiliikumiseks läheb vaja juba taskulampi ning sooje riideid, sest koopa temperatuur püsib kogu aeg ühtaselt 11 °C juures. 30 meetri kõrgust ning 125 meetri pikkust Hiigelsaali kasutatakse astmaraviks, selles asuvad uskumatult suured stalaktiidi -ja stalagmiidisambad.

 

Koobastik asub 20ruutkiomeetri suuruse Bükki rahvuspargi keskel, Koopamuuseumis võib saada ettekujutuse koobaste tekkimise ning rahvuspargi ajaloo kohta, samuti arheoloogiliste leidude ning karstiala rikkaliku taimestiku ja loomastiku kohta.

 

 

Hortobágypusztan on täiesti lage maastikuala, mille pindala on 820 km² (umbes neli korda Stockholmi pindalast suurem). Pustamaastikul olles avaneb Teile täiesti inimtühi rohtla. Pustamaastik on rikkalik metsikute ning looduskaitse all oleva taimestiku (lillede) poolest. Horisonti silmitsedes tundub, et see jääb mõnekümne kilomeetri kaugusele.

 

Suurem osa pustamaastikust on loomastiku -ja taimestiku kaitseala, kaitseala territooriumil on palju looduskaitse all olevaid loomi ning ungari koduloomade karjasid (näiteks ungari hall veis, kelle liha ei sisalda kolesteriini, kähara karvkattega mangalica sead ning spiraalkujuliste sarvedega lambad, samuti madjarite lemmikloomad - hobused. Pustamaastikul kasvatatakse juba üle 300 aasta Nonius -hobusetõugu.

Karjased elavad pustamaastikul üheksa kuu jooksul koos oma loomadega. Ratsutamise näidisetteastetel näitavad nad oma osavust, samuti võib hoomata nende eluviisi, rõivastust ning lahtisel tulel tehtava teravamaitselise pudruvalmistamise oskust.

 

 

Hortobágypusztan on Euroopa suurim metsik rohtla, olles unikaalseks näiteks, mismoodi inimene võib taime-ja loomakooslusesse sisse sobituda.

 

 

Pécs on Lõuna-Ungaris paiknev armantne linn, mis kujunes juba 14.sajandil välja paljukultuuriliseks ülikoolilinnaks. Tuhande aaste eest kutsuti linna Sopianae, see oli Rooma impeeriumi õitsva provintsi pealinn ning esimeste kristlaste tähtis usukeskus. Senini on arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusena nende matmispaikades leitud 16 katakombi, kuid uued väljakaevamised toovad ilmselt veelgi lisa.

 

Kõige ilusamaks ja ka tähtsaimaks leiuks on kahekorruseline mausoleum, mille seinu ehivad fantastiliselt kaunid seinamaalingud, igivana ristikuju ning kolm sarkofaagi. Kaugemale jäävad nn. karikakatakombid, mille nimetus tuleb seinamaalingutel kujutataud karikatest.

 

 

Fertõ järv ning seda ümbritsev märgala on Euroopa suurim soolajärvede ning märgalade piirkond,siinne piirkond on väga sarnane Aasia leeliseliste stepijärvedega..
Subalpiline kliima ning järve soodsate vegetatsioonitingimuste koosmõju on piirkonnast oma 80 soolaluitega teinud lindude paradsi, kus on nomale pesapaiga leidnud üle 200 linnuliigi. 1979.a. moodustati siinsetest aladest Ungari teine rahvuspark, mida võib külastada ainult koos spetsiaalse väljaõppe saanud giidi saatel (Fertö järves on ujumine, purjetamine ning purjelauaga sõitmine keelatud).

Fertö järve lähedusse jäävad mitmed Rooma impeeriumi aegadest pärinevad mälestusmärgid - supelrand, teeviit, kivimurrud, mis on väga sarnased Rootsis olevale Dalhalla kivimurrule, kus suviti toimuvad ooperietendused ja kontserdid.

 

 

Tokaj veinipiirkond on juba sajandite jooksul varustanud kogu maailma ehtsa "Veinikuningaga".

 

Veini omapärane maitse tuleb mineraaliderikkast vulkaanilisest pinnasest, hilissügistestest jahedatest tuulepuhangutest, mäenõlvade sobilikust kaldest, mis annavad jõgedelt peegeldunud päikesevalguse viinamarjakobaratele ning kauakestvast sügisest. Tänu eeltoodud tegurite koosmõjule saadakse väärishallitusega rosinaks muutunud viinamarjadest (Botrytis cinerea) kõigile tuntud Tokaji Aszú veinimark.

 

Viinamarjakasvatusega tegid algust valloonid, kes asusid siinsetesse paikadesse elama 13.sajandi keskpaiku. Keskajal kasutati tokaj veini arstirohuna, kreeka ja ameerika kaupmehed kauplesid sellega kogu maailmas. Tuntuimateks klientideks olid "Päikesekuningas", Ludvigs XIV, Romanovite tsaarisuguvõsa ning Rooma paavstid. Juba 1737.aastal sai tokaj kaitse all olevaks kaubamärgiks, tänapäeval on see kaitstud ka Euroopa Liidu liikmesriikides. Ajaloolises veinipiirkonnas asub 28 küla, mille territooriumitel olevad viinamarjaistanduste pindala võtab enda alla 7000 ha suuruse maa-ala.