Rahavahetus

Religioon arvudena: kaks kolmandikku elanikest on rooma-katoliiklased, 20% on kalvinistid, 5% on luteriusulised ja umbes 7% austavad muud religiooni.

Muistsed ungarlased (madjarid) olid paganatest rändurid ja kummardasid erinevaid loodusjõude, mitte jumalaid. Nad rändasid mitu sajandit Aasia steppidest läände Uurali mägede lähedal ning muutusid kristlasteks alles siis, kui nad 10. sajandil astusid hobuse seljast maha, muutsid eluviisi ja lõid ühise riigi Karpaatides.

 

Meie esimene kuningas István (Stefan, 975-1038) mõistis, et riigi olemasolu sõltub kohaldumisest Euroopa kultuurikeskkonnaga. Rahva vastuseisu kiuste käskis ta kogu riigis ehitada kirikuid ning Rooma ja Veneetsia preestrite ning munkade abil pööras ta rahva ristiusku. 11. sajandi lõpus nimetati kuningas pühakuks ning tema tuhande aasta vanust krooni saab täna vaadata Budapestis parlamendihoones.

 

Tänapäeval on kirik riigist eraldatud, kuid riik osutab endiselt kirikule mõningast rahalist toetust. Kogu riigis on kokku umbes 3000 kogudust, enamik neist on rooma-katoliku kogudused. Kuid on veel 11 muud kristlikku kirikut, mis erinevad üksteisest täielikult nii selle alusel, kuidas nad tõlgendavad piiblit, kui ka tseremooniate poolest. Nende seas on näiteks armeenia, baptistide, kreeka, koptide ja teiste kirikud. Jumalateenistused toimuvad tavaliselt ungari keeles, vahel ka ladina või mõnes muus keeles.

 

Täna asub rooma-katoliiklaste usukeskus linnas, milles on sündinud kuningas István, kus ta hiljem 1000. aasta jõulude ajal krooniti ning mis vastavalt kuninga tahtele sai riigi esimeseks kuninglikuks ja usuliseks pealinnaks nimega Esztergom. Linnas asub on peapiiskopkond ning selle basiilika on suurim Ungaris. Meil on veel 14 piiskopilinna, millest seitse on 11. sajandi alguses asutanud kuningas István.

 

Teine suurim usurühm, millesse kuulub iga neljas ungarlane, on protestandid, kes jagunevad luterlasteks ja kalvinistideks. Protestantism levis kõige rohkem 16. sajandil riigi idaosas.

 

Kunagi oli Ungari riik, milles oli suurim hulk Moosese-usulisi (judaiste) kogu Euroopas. Juudid rändasid siia 14. sajandi alguses, kui nad suundusid pagulusse mandri teisest osadest ja Ungari kuningas andis neile varjupaika. Kogu riigi kaubanduslinnades leidub veel tänapäeval keskaegseid sünagooge.
Teise maailmasõja õudus puudutas kõige rohkem Ungari juute, kellest suurem osa tapeti. Täna elab Ungaris umbes 100 000 juuti. Enamik sünagooge hävitati sõja ajal või muudeti hiljem kultuuriasutusteks. Budapestis asub endiselt Euroopa kauneim ja suurim sünagoog, mis tõendab seda, kui rikas ja oluline oli kunagi Ungari jaoks judaismi aeg.

 

Nii kristlaste kui ka juutide kogudustel on omad institutsioonid hariduse ja tervishoiu alal - kirikuõpetajate kogunemiskohad, koolid ja erinevad kultuuriasutused, tervise- ja vanurite hooldeasutused.

Tänapäeval on Ungaris üle 140 religiooni rühma ja kirikut. Lisaks neljale suurele ja ajaloolisele Ungari kirikule on veel üle kahekümne muud suurt religioonirühma, näiteks, budistid, hinduistid, krinaiidid, moslemid ja saientoloogid. Veel on ka keltide wicca rühmad, amaanid ja isegi 150-liikmeline nõidade kogukond.